Munadepühad ja jänesed Eestis

Eestis elab perekonnast jänes (Lepus) kaks liiki – halljänes (Lepus europaeus) ja valgejänes (Lepus timidus). Vaatame lühidalt, kuidas eristada neid liike ja kuidas neil Eestis läheb ning kuidas on jänesed seotud munadepühaga.

Kuidas aga teha vahet halljänesel ja valgejänesel?

Kui kaks liiki satuvad kõrvuti poleks nende äratundmine keeruline – valgejänes on halljänesest väiksem ning tal on lühemad kõrvad. Talvel on nende eristamine veelgi lihtsam, kuna meie alade põlise asukana vahetab valgejänes oma hallika kasuka talvel valge kasuka vastu, halljänes aga jääb aasta läbi halliks. Lisaks, heaks tunnuseks on liikide eristamisel ka nende saba: ,valgejänesel on talvel saba üleni valge, kuid halljänesel on saba alati pealtpoolt must. Suvel on ka valgejänesel saba pealmisel poolel tumedamad karvad [1].

Kuigi välimuselt üsna sarnased, eelistavad hall- ja valgejänes elupaigana erinevaid maastike, mistõttu on elupaik hea indikaator nende liikide eristamiseks. Kui kohtate jänest soodes ja metsamassiivides, on suurem tõenäosus, et tegu on valgejänesega ning avamaastikel ja põldudel on suurema tõenäosusega tegu halljänesega [1].

Halljänes. Foto: Eleri Lopp

Valgejänes. Foto: Egle Tammeleht

Kuidas läheb hall- ja valgejänesel Eestis?

Keskkonnaagentuuri andmetel on halljänese arvukus tõusutrendis ning valgejänes oma väikeses languses. Valgejänese arvukuse langust seostatakse metskitse arvukuse langusega, kuna seetõttu jääb ilvesel toitu vähemaks ning tekib suurem kisklussurve just valgejänesele. Nii halljänes- kui ka valgejänes on Eestis jahiulukid ning 2024. aastal kütiti Eestis 590 halljänest ning valgejänest 47 isendit, mis on mõlema liigi puhul kõige väiksem isendite arv viimase 10 aasta jooksul [2].

Kuidas on jänesed seotud munadepühaga?

Lihavõttejänes pärineb Saksamaalt, 16. sajandi protestantlikust folkloorist. Legend rääkis, kuidas vaene naine peitis värviliseks dekoreeritud mune enda aeda lastele leidmiseks, et pakkuda neile rõõmu ja lootust. Kui lapsed leidsid munad, nägid nad lähedalt põõsast eemale hüppavat jänest ja järeldasid, et jänes tõi neile need munad. See legend arvataksegi olevat aluseks tänapäeva traditsioonile. Muna kui ka jänes sümboliseerivad mõlemad uut elu ja taassündi [3,4].