Karu ruumikasutuse projekt – Eesti Metsloomauuringud

KARUDE GPS-KAELUSTAMINE: Kooseksisteerimise nimel!

Eesmärk on mõista karude ruumikasutust selleks, et vähendada karude ja inimeste vahelisi konflikte.

Pruunkaru on Eesti metsade üks karismaatilisemaid elanikke, kellest me kaugeltki kõike veel ei tea. Alustame praktilise väärtusega puudujääkide vähendamist siinsete karude ruumikasutuse uuringuga.

Eesti unikaalsuseks on, et võrreldes ülejäänud maailmaga on meie kaitsealad suhteliselt väikesed ja karude arvukus võrreldes inimese omaga suhteliselt suur. Seega peavad karud ja inimesed paratamatult ruumi (loe: Eestit) jagama, hoolimata sellest, et karu on väga inimpelglik kiskja. Kuigi karude ruumikasutust on mujal maailmas omajagu uuritud, siis sageli on tegemist väikese arvukusega populatsioonidega, kus ka maastik erineb Eesti maastikust oluliselt. Nii tuleb sageli ette, et leiame Eestis karu kohtadest, mis mujal tehtud uuringute põhjal ei tohiks karule sobilikud olla.

Ühises ruumis tõstatuvad loomulikult probleemid, mis on küll sageli kergesti ennetatavad (nt. elektritaradega mesilate ümber), kuid paljudel juhtudel on hästi toimivate lahendusteni jõudmiseks vaja detailsemat kohaliku andmestiku karu ruumikasutusest. Nii oleks näiteks võimalik jõuda konkreetsete soovitusteni – kui kaugele metsast oleks ohutum paigutada silopalle, kuhu oleks mõistlik nii karude häirimise vältimiseks kui inimeste ohutuse suurendamiseks rajada matkarada jmt. soovitused karudega kohtumise/konfliktide vältimiseks. Loomulikult saame uuringu käigus kogunevate andmete põhjal teada ka jälgitavate karude kodupiirkonna suuruse, ööpäevase liikumisteekonna, elupaigavaliku jmt.

Projekti raames on plaanis uurida telemeetria abil 5-10 karu elupaiga kasutust, mille tulemusena saame teada, kui palju, millal ning mis oludes karud inimeste lähedusse Eestis satuvad. Esialgne plaanitav raadiokaelustega märgistatavate karude arv jääb küll ideaalsele valimisuurusele alla, kuid on esmase ülevaate saamiseks piisav.

Meie usume, et inimesel on võimalik õppida karu ja tema teguviise paremini tundma, mis annab võimaluse teadlikumateks valikuteks eduka kooseksisteerimise nimel.

Selleks aga vajame Sinu toetust! Sul on võimalik meid toetada peatselt läbi Hooandja platvormi ning toetada meid ka otse panga kaudu EE404204278641933500 (COOP PANK) .

Harri Valdmann kaelustamas karu 2005. aastal.

Meie meeskonnal on olemas kogemus karude kaelustamisega juba varasemast, lähemalt saab selle karutelemeetria projekti kohta lugeda siit.

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

1. Miks GPS-kaelustamine, mitte kaamerad?

Uuringu eesmärk on saada teada konkreetsete isendite kodupiirkonna
suurus, ööpäevane liikumisteekond ja elupaigavalik – ehk kus üks ja sama
karu ajas liigub, kui lähedale inimasustusele ja millal ta satub. Seda
saab mõõta ainult isendi pidev jälgimine. Rajakaamera on punktipõhine:
see näitab, et mingi karu mingist kohast läbi käis, aga ei ütle, millise
karuga on tegu ning kus on ta siis kui pole kaamera ees (kui suur on
tema kodupiirkond, mis marsruuti ta liigub ega kuidas ta maastikku
valib).
Praegu ongi riigil olemas jahimeeste rajakaamerate pildid ja videod,
kuid puudub viis vaatlusi üksteisest eristada – 5000 pildi pealt ei ole
võimalik öelda, kas tegu on 1000 eri karuga või korduvad samad isendid.
GPS-telemeetria annab just selle, mida kaamera ei suuda. Arenenud
riikides on see tavapärane ja vajalik meetod: Skandinaavias on
kaelustatud tuhandeid karusid, hunte ja ilveseid; Baltikumis
praktiliselt mitte ühtegi. Meie meeskond on kunagi ühe uuringu raames
ühe karu kaelustanud – ja sellega Eesti kogemus karude telemeetrias
piirdubki. Riik pole selleks rahastust leidnud (kuigi on tunnistanud
selle vajalikust), mistõttu teadlased proovivad nüüd toetajate abil
vähemalt alustada, lootuses, et riik läheb sellega edasi kui toetajate
abiga piisavat hulka andmeid koguda ei õnnestu.

2. Kas see on karude jaoks ohutu?

Iga karu uinutab veterinaar, kes kontrollib karu heaolekut kogu
kaelustamisprotsessi vältel. Karud püütakse lõksuga, mis tagab, et
uinutamine on efektiivne, kuna võimaldab lähedalt hinnata karu kaalu ja
üldseisundit ning seega oluliselt täpsemalt määrata uinutamiseks sobivat
medikamentide kogust. Lisaks, pole lõksuga püüdmisel ohtu uinutatud
looma põgenemiseks ning seega annab see kogu protsessi üle kontrolli.
Kaelustamiseks mittesobivaid karusid ei uinutata, vaid lastakse lihtsalt
lõksust välja. Kaelust kannab karu umbes 4–5 aastat ja selle ära tulekut
karu küljest saab tänu kahepoolsele andmesidele üle satelliitside
aktiveerida – kaelusesse on ehitatud automaatne lahtituleku süsteem,
eraldi uut püüki eemaldamiseks vaja ei ole. Kaelused on spetsiaalselt
metsloomadele disainitud, sama mudelit on üle maailma teistes uuringutes
kasutatud ning see on oma töökindlust ja ohutust tõestanud.

3. Praktiline kasu pruunkaru populatsiooni säilitamisele

Põhiline kaitseväärtus on konfliktide vähendamine kooseksisteerimise
kaudu, kuna inimene ja tema suhtumine karudesse on paratamatult suurim
oht karupopulatsioonile. Kui on teada, kus, millal ja mis oludes karud
inimese lähedusse satuvad, saab anda konkreetseid soovitusi konfliktide
ennetamiseks (silopallide kaugus metsast, matkaradade paigutus,
elektritarad mesilate ümber). Vähem konflikte tähendab vähem
konfliktidest tingitud karude hukkumist ja suuremat ühiskondlikku
sallivust liigi suhtes – mõlemad toetavad populatsiooni pikaajalist
püsimist. Lisaks annab uuring Eesti-spetsiifilist alusandmestikku
(kodupiirkonna suurus, elupaigavalik), mida senised, väiksema arvukuse
ja teistsuguse maastikuga populatsioonide uuringud mujalt ei kata.
Samuti annab see teadusliku aluse karude käitumise tõlgendamiseks: kas
inimasustuse läheduses karu on anomaalia või on see karude hoopis
tavapäraseks toimetulekuks vajalik käitumine, mis ei too ilmtingimata
kaasa konflikte.

4. Kas tulemusi võidakse kasutada küttimismahtude / ohjamise otsustes?

Karude küttimine on reguleeritud Euroopa Liidu loodusdirektiiviga, mille
kohaselt ei tohi karu küttida ilma mõjuva põhjuseta ja direktiivis
sätestatud tingimuste täitmiseta. Uuringu tulemused võivad anda infot,
mis aitab riigil karudega seonduvat paremini planeerida, kuid
küttimismahtude ega ohjamise reguleerimine ei ole kindlasti uuringu
eesmärk. Andmeid koguvad ja haldavad meie meeskonnas olevad Tartu Ülikooli teadlased.

5. Sõltumatu hinnang ja load

Projekti viivad läbi valdkonna ekspertidest Tartu Ülikooli teadlased,
kellele on antud ka Keskkonnaameti luba karude püügiks ja
märgistamiseks, mis olemuslikult ongi Keskkonnaameti poolne uuringu
heakskiit ja eetilisuse kinnitus. Kasutatav metoodika on laialdaselt
tunnustatud ning aja jooksul tehtud aina loomasõbralikumaks. Projekti
juhtivad teadlased on läbinud ka vastavad koolitused (sh.Näiteks )

Täielikult vältida, et lõksu ei satu muu loom ei saa, aga lõksu valvavad
kaamerad ja sellele reageeritakse kohe, kui keegi jääb lõksu, siis
saab nad kiiremas korras vabastada.

Täpseid andmeid näevad ainult teadlased, kuid nö läbitöödeldud andmeid
ja kokkuvõtteid jagatakse kõikidele huvilistele. Kindlasti ei jagata
karude täpsed asukohta kõrvalistele isikutele.

Meil on suur rõõm, et meie projektile annavad lisatoetust ka ettevõtted NaTourEst, kes annetab meile ühe kaeluse, kui jõuame Hooandjas enda esimese eesmärgini (2 kaelust) ning Wildlife Dreams, kes annetas meile esimese kaluse jagu raha Hooandja platvormil.