Liigu sisu juurde

Meist

Meeskond

Harri Valdmann sügiseses lehtmetsas.

Harri Valdmann

Juhatuse liige

Bioloogidiplomi omandasin 1987. aastal, doktorikraadi Tartu Ülikoolist 2006. aastal. Teadustöö on hõlmanud mitmeid imetajaliike ja -valdkondi, sealhulgas metssea, põdra ning kiskjate ökoloogiat, parasitofaunat ja viimasel ajal ka teedeökoloogiat. Töötanud-õppinud olen Soomes ja Norras, Norras sai õpitud ja praktiseeritud suurkiskjate püüki ja uinutamise protseduuri. Lisaks juhtinud ja osalenud arvukates projektides, sealhulgas ka näiteks metsise uurimisprojektis, kus tõestasime metssea olulisuse metsise loodusliku vaenlasena.

Vaba aega eelistan veeta kuskil looduses fotoaparaadiga matkates.

ETIS →
Maris Hindrikson sügiseses lehtmetsas.

Maris Hindrikson

Juhatuse liige

Käin oma bioloogist onu ja dendroloogist isa jälgedes, kes minus looduse ja imetajate vastu huvi tekitasid. 2004. aastal lõpetasin Tartu Ülikoolis bioloogia eriala ning olen kaitsnud siin ka oma magistri- ja doktorikraadi. Lisaks olen teadustööga seotult lühema või pikema aja veetnud Portugalis, Inglismaal ja Taanis. Minu teadustöö on rohkemal või vähemal määral olnud alati seotud suurkiskjatega, peamiselt huntidega, kes on heaks mudeliks metsikute liikide ökoloogia ja geneetika uurimisel.

ETIS →
Egle Tammeleht sügiseses lehtmetsas.

Egle Tammeleht

Juhatuse liige

Olen hariduselt zooloog – lõpetasin bakalaureuseõppe 2003. aastal, magistrikraadi kaitsesin 2006 ning doktorikraadi 2011 Tartu Ülikoolis. Minu teadustee on kulgenud eri kiskjate jälgedes: olen tegelenud ilvese, hundi, mägra ja kähriku uurimisega, kuid põhiliseks on kujunenud karu. Lisaks teadustööle tegutsen ettevõtjana, keskendudes loodusuuringutele ja -seiretele, ning pean ka mesilasi. Vabal ajal võib mind kohata metsas hulkumas – lisaks imetajatele toidan seal ka oma linnuhuvi – või mõnel kestvusspordi rajal end proovile pannes.

ETIS →
Eleri Lopp päikeselises lumises metsas.

Eleri Lopp

Juhatuse liige

Minu pädevus looduse ja metsloomade tundmisel ei ole kujunenud akadeemilise teekonna kaudu, vaid pikaajalise praktilise kogemuse tulemusel. Olen looduse keskel üles kasvanud ning veetnud suure osa oma elust metsas, jälgides loomade – eelkõige suurkiskjate – käitumist, liikumist ja elupaiku. Käin kiskjate radadel märksa enam kui keskmine looduses liikleja ning minu teadmised põhinevad vahetul kokkupuutel ja süstemaatilisel vaatlusel.

Loodusfotograafia ja inimeste looduses giidimine on minu töö ja tegevuse oluline osa ning see on juhatanud mind ka aktiivsesse metsakaitsesse. Olen osalenud ja algatanud mitmeid looduskaitselisi protsesse ning saavutanud olulisi kohtuvõite kohalike omavalitsuste tasandil, aidates seista väärtuslike elupaikade ja metsloomade kaitse eest.

Olen MTÜ Eesti Suurkiskjad asutaja ja looja. Ühingu peamiseks suunaks on suurkiskjatega seotud teadlikkuse tõstmine, avalik kommunikatsioon ning kiskjate huvide esindamine ja kaitsmine kohtumenetlustes. Minu eesmärk on luua tasakaal inimese ja metsloomade kooselu vahel, tuginedes tegelikule loodustundmisele, faktidele ja pikaajalisele välitöö kogemusele.

MTÜ Metsloomauuringud raames panustan metsloomade uurimisse, dokumenteerimisse ja kaitsetegevustesse, lähtudes põhimõttest, et tõhus looduskaitse algab looduse mõistmisest – kohapeal, metsas.

Veeb →
Kristiina Prants hoiab lumisel metsateel imetaja koljut.

Kristiina Prants

Juhatuse liige / Sotsiaalmeedia spetsialist

Looduse ja loomadega olen lähedane olnud terve oma elu. Kasvasin üles mängides iga päev jõe ääres ja metsas. Juba kooliajal sain ma aru, et ainuke asi, mida ma tõeliselt teha tahan, on veeta võimalikult palju aega looduses ja selle kohta üha rohkem õppida. Seega sai teadlaseks saamine minu unistuseks ja ainukeseks kindlaks sihiks juba varakult. Praeguseks olen hiljuti omandanud magistrikraadi ja uurin huntide populatsioonigeneetikat, kes on mulle ka kõige hingelähedasemad loomad. Peale lemmikute – koerlaste ja teiste imetajate – on minu nõrkuseks ka putukad ja paljud teised selgrootud, kellega tegelen oma vabast ajast. Ülejäänud vaba aega veedangi väga paljude impulsiivmõtete teostamisega, mis on ajendatud huvist saada palju eri teadmisi ja eri oskusi.

ETIS →
Kirke Raidmets seisab suvises metsas langenud puu ees.

Kirke Raidmets

Juhatuse liige / Sotsiaalmeedia spetsialist

Seda, et minust saab hundiuurija, teatasin ma kuskil juba 3-aastaselt ning tänaseks olen jõudnud Tartu Ülikooli doktorantuuri, kus uurin hundi ja koera hübridiseerumist. Lisaks olen kaasa löönud ka erinevates seireprojektides, mis on keskendunud kiskjate toitumistele või sõraliste arvukusele. Olen olnud pikalt ka vabatahtlik erinevates loomi ja loodust puudutavates organisatsioonides ning pälvinud läbi selle ka tunnustusi, sealhulgas Noore Looduskaitsja märgi (2019). Vabal ajal käin võimalusel reisimas, avastades maailma erinevaid paiku, või matkan kitarrimängu saatel mööda Eestit ringi.

ETIS →