LIIGIKIRJELDUS

VÄLIMUS

MÕÕTMED

ELUIGA

TEGEVUSJÄLJED

LEVILA

MAAILMAS

Varasemalt on hundipopulatsiooni kogu maailmas hinnatud 175 000 isendi suuruseks (Ripple et al., 2014), kuid World Population Review hinnangul jääb huntide arvukus 2024 aastal 200 000-250 000 isendi juurde (World Population Review, 2024).

EUROOPAS

EESTIS

ELUPAIK

Elupaigana eelistavad hundid vähese inimmõjuga alasid – metsi, soid ja rabasid, aga on võimelised saama hakkama ka tugeva inimmõjuga piirkondades (Remm et al., 2015). Nad on territoriaalsed ja kodupiirkonna suurus varieerub sõltuvalt saagitihedusest, jäädes 75-2500 km2 vahele (Wilson & Mittermeier, 2009). Eestis on huntide kodupiirkonna suurus tavaliselt 250-500 km2 (Remm et al., 2015).

TOITUMINE

Toidubaas on huntidel väga mitmekesine, kuid koosneb peamiselt suurtest sõralistest nagu põder (Alces alces), hirv (Cervus), metskits (Capreolus capreolus) ja metssiga (Sus scrofa) (Valdmann et al., 2005; Wilson & Mittermeier, 2009). Nad söövad ka väiksemaid loomi, kariloomi ja on võimelised toituma ka raipest (Remm et al., 2015; Wilson & Mittermeier,
2009). Talvel peetakse jahti suuremates karjades, suvel üksikult, paarides või väiksemates gruppides. Keskmine päevane toidutarbimine varieerub 2-6 kg vahel (Wilson & Mittermeier, 2009).

KÄITUMINE

SIGIMINE

Huntide paaritumine toimub olenevalt laiuskraadist jaanuarist aprillini (Wilson & Mittermeier, 2014), Eestis peamiselt jaanuari lõpust veebruari lõpuni (Remm et al., 2015). Tiinus kestab 9 nädalat ning ühe pesakonna suurus varieerub 1-11 kutsikani, keskmiselt on ühes pesakonnas 6 kutsikat. Kutsikate kasvatamises osalevad mõlemad vanemad ja ka mõned eelmise pesakonna kutsikad (Wilson & Mittermeier, 2009).

POPULATSIOON JA ARVUKUS

JAHT JA MAJANDAMINE EESTIS

KAITSE

ÖKOLOOGILINE ROLL

Huntidel on oluline roll bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ning ökosüsteemide toimimisel (Ripple et al., 2014). Nende peamiseks rolliks ökosüsteemides peetakse hundi saakloomade, kelleks peamiselt on sõralised, arvukuse reguleerimist. Näiteks on tehtud uuring, kus analüüsiti 11 huntide poolt murtud põtru ning tuvastati, et hundid eelistavad küttida eelkõige vanemaealisi või nooremaid haigeid põtru: nii hoiavad hundid põdrapopulatsiooni tervena, eemaldades haigeid isendeid ning takistades nõrgemate geenide edasikandumist põdra populatsioonis (Hoy et al., 2022). Saakloomade populatsioonide reguleerimisel erinevate haiguste või parasiitide vähendamise eesmärgil on hunt märksa efektiivsem, eetilisem ja loomulikum
variant, kui seda on küttimine (Hoy et al., 2022). Hunt mõjutab oma saakloomi või konkurentide elu juba oma kohalolekuga piirkonnas. Näiteks on tehtud katse, kus imiteeriti kiskja kohalolu ning nähti märgatavat muutust pesukarude ööpäevases liikumisaktiivsuses ja nende saaklooma arvus (Suraci et al., 2016). Neil on oluline roll ka parasiitide elutsüklis, olles nende lõppperemehed nagu näiteks paelussidel Echinococcus ja Diphyllobothrium perekonnast (Moks et al., 2006) . Hundid mõjutavad oma elutegevusega ka märgalade ökosüsteeme küttides kopraid, kes märgalasid kujundavad. Hundil peale inimese vaenlasi ei
ole ning nende arvukuse peamiseks mõjutajaks on küttimine (Moks et al., 2015).

TEADUSUURINGUD

EESTIS

(Eestis tehtud või Eesti andmeid sisaldavad artiklid)

…