Pruunkaru

Pruunkaru

Rahvapäraselt ka mesikäpp, päntajalg, mõmmik, mõmm, karumõmm, karuott, metsaisand

Ursus arctos

Brown bear

Klass: Imetajad (Mammalia)

Selts: Kiskjalised (Carnivora)

Sugukond: Karulased (Ursidae)

Perekond: Karu (Ursus)

Liik: Pruunkaru (Ursus arctos)

LIIGIKIRJELDUS

VÄLIMUS

Pruunkaru on Eesti kiskjatest suurim. Tal on tugev kehaehitus, massiivne pea, jäme ja lühike kael ning lühikese saba. Karvastiku põhivärvus varieerub punakaspruunist mustjaspruunini, karvastik ise on paks ja tihe. Ükskord aastas toimub karvavahetus, mis algab aprillis ja lõppeb sügisel. Eesti oludes pakseneb karvkate talvekasukaks kuskil augustis-septembris[1].

Karu. Foto: Eleri Lopp

Hambaid on pruunkarul 42 (I 3/3, C 1/1, P 4/4, M 2/3)[1,2].

Nisasid on kuus[1].

Karu kolju. Pilt: Egle Tammeleht

MÕÕTMED

Isased on kehamassilt emastest suuremad. Isaste kaal 100-315 kg ja emaste kaal 60-200 kg ning tüveüikkus on 150-280 cm[1].

Eesti emakarude keskmine kehamass on umbes 150 kg, maksimaalne 230 kg, keskmine õlakõrgus 85 cm ja isastel on keskmine kehamass 209 kg, maksimaalne 360 kg ning õlakõrgus 96cm. Need andmed põhinevad kütitud karudel ning tuleb arvesse võtta asjaolu, et küttimine toimub sügisel, mil karude kehamass on suurem kui teistel aastaaegadel.

ELUIGA

Surnud karude (hukkunud või kütitud) keskmine vanus on 4 aastat, maksimaalne on olnud 25 aastat.

TEGEVUSJÄLJED

JÄLJED

Käies toetab karu maha eesjäsemest vaid pool käblapäkast ja varbad, tagajäse toetub maapinnale kogu ulatuses[1] ning seetõttu tundub jälgi vaadates, et esijäsemed on tagumistest oluliselt väiksemad.

Karu jäljerada põllul. Foto: Egle Tammeleht

MÄRGISTAMINE

Küüntega puud kraapides, murdes või hammustades märgistab karu enda territooriumi, samuti teeb ta seda uriiniga, püherdades selles ning hõõrudes kehaga vastu puutüvesid[1].

Karu poolt märgistatud elektripost. Foto: Egle Tammeleht

Graatsiline karu. Video: Egle Tammeleht

VÄLJAHEIDE

Karu väljaheide on mõõtmetelt võrreldes teiste metsloomadega suhteliselt suur nagu karu enda mõõtmetelt isegi. Tulenevalt karu toitumisest võib see sisaldada nii loomseid- kui ka taimseid jäänuseid.

Karu väljaheide. Foto: Egle Tammeleht

LIIKUMISED

Kaerapõld peale karude külaskäiku. Foto: Egle Tammeleht

Kasutatud allikad

[1] Remm, J., Kalda, O., Valdmann, H., & Moks, E. (2015). Eesti imetajad: Liikide tundmaõppimise teejuht. Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituut.

[2] Jürgen Schulte “Jahimehe käsiraamat” (2016)

LEVILA

MAAILMAS

Pruunkaru on levinud põhja poolkeral – Põhja-Ameerikas, Aasias ja Euroopas ning hinnanguliselt on maailmas umbes 200 000 pruunkaru[1].

Kaart – IUCN Red List of Threatened Species. (Linki polnud)

EUROOPAS

Euroopa karu populatsiooni suuruseks hinnatakse umbes 20 400 isendit.

Euroopa arvukuse kaart ja asjad link – https://lciepub.nina.no/pdf/638672209981921829_2024_11_14_Large_Carnivore_range%20and%20population%20estimate%20update%202017-2022_1.2.pdf

Viimase sajandi jooksul on pruunkaru paljudes Euroopa riikides kadunud peamiselt suure inimsurve, elupaikade kadu ja kliimamuutuste tõttu[2].

EESTIS

Veeroja, R., Männil, P., Jõgisalu, I., & Kübarsepp, M. (2025). ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2025. Keskkonnaagentuur. https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2025.pdf

Kasutatud allikad

[1] McLellan, B. N., Proctor, M. F., Huber, D., & Michel, S. (2017). Ursus arctos. In The IUCN Red List of Threatened Species 2017: e.T41688A121229971. IUCN.

[2] Albrecht, J., Bartoń, K.A., Selva, N. et al. Humans and climate change drove the Holocene decline of the brown bear. Sci Rep 7, 10399 (2017). https://doi.org/10.1038/s41598-017-10772-6

ELUPAIK

Elupaigana eelistab karu metsaseid alasid. Suvel varjab end tihedamas taimestikus ning taliuinakut magab tihedas noorendikus, tuulemurrus või selleks ettevalmistatud maapinnalohus[1].

Kodupiirkonna suurus võib olla üle 1000 km2, seda eriti isastel karudel ning see võib kattuda mitmete teiste emaste kui ka isaste territooriumitega[2].

Kasutatud allikad

[1] Remm, J., Kalda, O., Valdmann, H., & Moks, E. (2015). Eesti imetajad: Liikide tundmaõppimise teejuht. Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituut.

[2] Mcloughlin, P.D., Ferguson, S.H. & Messier, F. Intraspecific Variation in Home Range Overlap with Habitat Quality: A Comparison among Brown Bear Populations. Evolutionary Ecology 14, 39–60 (2000). https://doi.org/10.1023/A:1011019031766

TOITUMINE

Oma toitumiselt on pruunkaru oportunistlik omnivoor ehk ta toitub sellest, mis on parasjagu kättesaadav. Pruunkarude toitumine sõltub suurel määral elupaiga keskkonnatingimustest, eriti temperatuurist ja lumest: külmemates piirkondades tarbivad karud rohkem liha, soojemates aga rohkem taimset toitu[1,2].

Kasutatud allikad

[1] Vulla, E., Hobson, K. A., Korsten, M., Leht, M., Martin, A.-J., Lind, A., Männil, P., Valdmann, H., & Saarma, U. (2009). Carnivory is positively correlated with latitude among omnivorous mammals: Evidence from brown bears, badgers and pine martens. Annales Zoologici Fennici, 46(6), 395–415. https://doi.org/10.5735/086.046.0601

[2] Bojarska, K., & Selva, N. (2012). Spatial patterns in brown bear Ursus arctos diet: The role of geographic and environmental factors. Mammal Review, 42(2), 120–143. https://doi.org/10.1111/j.1365-2907.2011.00192.x

KÄITUMINE

SIGIMINE

Pruunkarud on polügaamne liik, kus mõlemad sugupooled võivad paaritumishooajal kohtuda ja sigida mitme partneriga. Paaritumisstrateegiad võivad ka populatsioonides erineda[1].

Karude jooksuaeg kestab Eestis maist juulini ning enamasti viljastab domineeriv isasloom tema territooriumile või selle lähedusse jäävad emakarud. Loote areng ise kestab 60 päeva, kuid implantatsioon hilineb 4.5-7 kuud[2].

Pojad sünnivad jaanuaris vähearenenutena, nende kuulmeavad ja silmad on suletud ning nad kaaluvad 350-400g. Pesakonnas on 1-4 poega (Eestis enamasti 2-3, kuid vahest kuni 5). Emakaru jääb poegadega 4 kuuks pessa[2].

Karud ei sigi igal aastal: pojad võõranduvad emapiimast 4-5 kuuselt ning Eestis jäävad ema hoole alla umbes 1.5 aastaks ning lahkuvad ema järgmisel jooksuajal[2].

Karud saavad suguküpseks 3-aastaselt[2].

Kasutatud allikad

[1] Steyaert, S. M. J. G., Endrestøl, A., Hackländer, K., Swenson, J. E., & Zedrosser, A. (2012). The mating system of the brown bear Ursus arctos. Mammal Review, 42(1), 12–34. https://doi.org/10.1111/j.1365-2907.2011.00184.x

[2] Remm, J., Kalda, O., Valdmann, H., & Moks, E. (2015). Eesti imetajad: Liikide tundmaõppimise teejuht. Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituut.

POPULATSIOON JA ARVUKUS

Eesti karu populatsiooni hinnatakse hetkel 1000 isendi kanti[1], olles sellega kõige arvukam Eesti suurkiskja.

Eesti pruunkarude geneetiline mitmekesisus on teiste Euroopa populatsioonidega võrreldes suhteliselt madal ning sarnaneb populatsioonidega, mis on kogenud tõsist demograafilist kitsikust[2].

Kasutatud allikad

[1] Veeroja, R., Männil, P., Jõgisalu, I., & Kübarsepp, M. (2025). ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2025. Keskkonnaagentuur. https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2025.pdf

[2] Anijalg, P., Remm, J., Tammeleht, E. et al. Ongoing recovery of a brown bear population from a century-old severe bottleneck: insights from population genetic and spatially explicit analyses. Conserv Genet 21, 27–40 (2020). https://doi.org/10.1007/s10592-019-01229-6

OHUD

PARASIIDID

Eesti pruunkarude seas on endoparasiitide esinemissagedus n üks Euroopa kõrgemaid (FO = 75%). Kõige sagedamini esinesid ümarussid (60%), millele järgnesid algloomad (16%), paelussid (7%), imiussid (4%) ning üksik leid ogapealsetest (Acanthocephala).

Kõigist endoparasiitidest oli kõige suurema levimusega karude ümaruss Baylisascaris transfuga (51%). Oluline on, et ümarusside ja algloomade levimus sõltus aastaajast: ümarusside levimus oli suurim sügisel ja väikseim kevadel, samas kui algloomadel oli vastupidine dünaamika.

Valdav enamik tuvastatud parasiiditaksoneid olid zoonootilised ning seega potentsiaalselt ohtlikud inimestele[1].

[1] 10.1017/S0022149X25100758

JAHT JA MAJANDAMINE EESTIS

Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil või inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks. [Jahieeskiri (RT I, 29.05.2013, 51)]

Veeroja, R., Männil, P., Jõgisalu, I., & Kübarsepp, M. (2025). ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2025. Keskkonnaagentuur. https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2025.pdf

KAHJUSTUSED

ENNETUS

Tarude ümber paigutatud elektrikarjus ning karu jäljerada. Foto: Egle Tammeleht

KAITSE

SEADUSED

Pruunkaru on Euroopas kaitsealune liik ning kuulub EL loodusdirektiivi II ja IV lisasse.

Eesti on üks neist riikidest, kus karude küttimine on erandina lubatud, kuna meil on ta direktiivi IV lisa liik, eesmärgiga vähendada kahjustusi ning väilitada inimpelglikus[1].

[1]- Veeroja, R., Männil, P., Jõgisalu, I., & Kübarsepp, M. (2025). ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2025. Keskkonnaagentuur.

KOHTUVAIDLUSED

Viimastel aastatel on MTÜ Eesti Suurkiskjad vaidlustanud kohtus mitmeid Keskkonnaameti karu küttimismahtude korraldusi. Vaidluste keskmes on olnud küsimus, kas rangelt kaitstud pruunkaru küttimiseks on esitatud piisavad teaduslikud ja õiguslikud põhjendused ning kas enne küttimise lubamist on kaalutud kõiki võimalikke alternatiive.

Tallinna Ringkonnakohus leidis nii 2022/2023. jahiaasta (90 karu)[3-22-1629] kui ka 2023/2024. jahiaasta (96 karu)[3-23-1659] küttimismahtusid puudutavates kohtuasjades, mille kaebajaks oli MTÜ Eesti Suurkiskjad, et Keskkonnaamet ei olnud piisavalt tõendanud, et määratud küttimismahud aitaksid suure tõenäosusega ära hoida oluliste kahjustuste tekkimist. Mõlemas asjas jäeti Keskkonnaameti apellatsioon rahuldamata ning kohtud tunnistasid küttimismahtude määramise õigusvastaseks.

Kohtud juhtisid tähelepanu sellele, et küttimismahud olid määratud maakondade kaupa ega olnud seotud konkreetsete kahjustuskolletega, mistõttu puudus selgus, kas küttimine oleks suunatud piirkondadesse, kus kahju tegelikult esineb. Samuti leiti, et piisavalt ei olnud hinnatud mitteletaalseid lahendusi, näiteks elektrikarjuste kasutamist mesilate ja muu vara kaitseks.

Lisaks märkisid kohtud, et esitatud põhjendused ei välistanud kahtlust, et küttimise eesmärk võis osaliselt olla karu arvukuse üldine piiramine, mis ei ole Euroopa Liidu loodusdirektiivi kohaselt rangelt kaitstud liigi küttimiseks piisav alus. 2026. aasta otsuses käsitleti ka avaliku ohutuse argumenti ning kohus leidis, et viited inimeste turvalisusele olid liiga üldised ega tuginenud piisavalt teadusandmetele.

Pärast neid kohtuvaidlusi on karujahi korraldust muudetud ning liigutud loapõhisema süsteemi suunas. Kohtulahendid rõhutavad siiski, et iga küttimisotsus peab põhinema konkreetsetel tõenditel, näitama kahju tekkimise tõenäosust, hindama alternatiivseid meetmeid ning välistama küttimise kasutamise üksnes populatsiooni arvukuse reguleerimiseks.

Need kohtulahendid on kujunenud oluliseks tähiseks Eesti suurkiskjate kaitse praktikas, rõhutades vajadust kasutada ennetusmeetmeid, teaduspõhist seiret ja juhtumipõhiseid lahendusi, et vähendada inimeste ja karude vahelisi konflikte ning tagada pruunkaru kaitse vastavalt Euroopa Liidu looduskaitsenõuetele.

ÖKOLOOGILINE ROLL

Täiskasvanud karul looduslike vaenlaseid ei ole ning arvukust võivad mõjutada küttimine ning häirimine talvituspaikades. Kuni 2-aastaseid noori karusid ohustavad isased täiskasvanud karud, kes võimalusel neid tapavad. Poegade tapmist tuleb ette piirkondades, kus territoriaalne isasloom vahetub, kas küttimise, karude omavahlise võitluse tõttu[1].

Murtud noore karu jäänused. Foto: Egle Tammeleht

..

[1] – Remm, J., Kalda, O., Valdmann, H., & Moks, E. (2015). Eesti imetajad: Liikide tundmaõppimise teejuht. Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituut.

TEADUSUURINGUD

EESTIS

(Eestis tehtud või Eesti andmeid sisaldavad artiklid)

EVOLUTSIOON

Kirde-Euroopa pruunkarude (Ursus arctos L.) mitogeneetiline struktuur ja uus ajaraam Euroopa pruunkaru liinide kujunemisele (2007)

Mitogenetic structure of brown bears (Ursus arctos L.) in northeastern Europe and a new time frame for the formation of European brown bear lineages

https://doi.org/10.1111/j.1365-294X.2006.03130.x

Ida-Euraasia muistsete ja tänapäevaste pruunkarude fülogeograafia (2022)

Phylogeography of ancient and modern brown bears from eastern Eurasia

https://doi.org/10.1093/biolinnean/blac009

….

GENEETIKA

Geneetiline struktuur suurtes ja pidevates imetajapopulatsioonides: pruunkaru näide Loode-Euraasias (2011)

Genetic structure in large, continuous mammal populations: the example of brown bears in northwestern Eurasia

https://doi.org/10.1111/j.1365-294X.2010.04885.x

TOITUMINE

Sipelgad pruunkaru toidus ja uue sipelgaliigi avastamine Eestis pruunkaru väljaheidetest (2019)

Ants in brown bear diet, and discovery of a new ant species for Estonia from brown bear scats

https://doi.org/10.4404/hystrix-00168-2019

ÖKOLOOGIA

Kaitsealade tähtsuse hindamine inimtegevusest mõjutatud madalmaal pruunkaru (Ursus arctos) talvitusurgude rajamisel (2020)

Assessing the importance of protected areas in human-dominated lowland for brown bear (Ursus arctos) winter denning

https://doi.org/10.1007/s13364-019-00447-0

PARASIIDID

Pruunkaru parasiitide hooajaline dünaamika: vastupidised suundumused ümarussidel ja algloomadel (2025)

Seasonal dynamics of brown bear parasites: opposite trends for nematodes and protozoa

10.1017/S0022149X25100758

LISAD

Aasta loom 2022 – pruunkaru

Aastal 2022 kuulutati pruunkaru Eesti aastaloomaks ning Egle kirjutas temast sellel puhul Eesti Looduses.

Raamat “Karude kuningriik” (Moritz Klose)

Kirjastus tänapäev kirjutab raamatu kohta nii:

“Raamatu “Karude kuningriik” autor on saksa karu-uurija Moritz Klose, kes on käinud paljudes maailma eri piirkondades, et uurida erinevate karude elukombeid, nende kohanemist aina laieneva inimasustusega ning legende ja tavasid, mis inimesi karudega seovad. Raamatu lisapeatüki Eesti karude kohta on kirjutanud meie tunnustatud karu-uurija Egle Tammeleht.

Raamatus on juttu nii Euroopa pruunkarudest, kuid ka grislidest ja jääkarudest ning ka päikesekarudest. Kirjeldatakse karude argielu ning hingematvaid hetki, kui karud peavad rinda pistma ümbritsevate ohtudega.

Raamat käsitleb ka kriitilisi teemasid ‒ nt karurünnakuid ja nn probleemkarusid ja nuhtlusisendeid ‒, mis sageli kõigutavad habrast tasakaalu inimese ja looduse vahel.

Raamat näitab, kuidas teadmiste, austuse ja kaitsemeetmete abil on võimalik hoida tasakaalu metsloomi kahjustamata.”

Mägra ja karu korterid: kas kindel kants ja varjupaik?